Oqaasileriffik

Wikipedia-meersoq

Oqaasileriffiiup inissisimanera imatut ippoq; "Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersoqarfiup" ataani ilisimatusarnikkut ingerlatsiviulluni nammineq ingerlasoq. Oqaasileriffimmi suliassat inatsisit kalaallit oqaasiinut tunngasut tunngavigalugit ingerlapput.

Suliaqarfiit

Oqaasileriffiup suliassarai oqaatsit pillugit aalajangiisartut ataatsimiititaliallu Inatsisartunit Naalakkersuisunillu pilersinneqartut allattoqarnikkut sullisissallugit, taakkulu tassaapput:

  • Oqaasiliortut
  • Nunat Aqqinik Aalajangiisartut

Inuit aqqinut tunngatillugu suliassat siornatigut immikkut Inuit Aqqinik Akuersisartunik ilaasortaqartartut 2014-imit Oqaasiliortunit isumagineqartalerput.

Oqaasileriffiup aalajangiisartunut ataatsimiititalianullu allattoqarfiunermi saniatigut kalaallisut oqaatsinik teknologiikkut ineriartortitsisuuvoq, kalaallisut qarasaasiaq atorlugu oqaasilerissutit Oqaaserpassualeriffimmi ineriartortinneqarlutik.

Inuit aqqinut kiisalu oqaaserpassualerinermut tunngasut annertunerusumik paasisaqarfigineqarsinnaapput uani:

  • Inuit aqqi
  • Oqaaserpassualerineq

Suliassat pingaarnerit

Oqaasileriffiup suliassai pingaarnerit makkuupput:

  • Kalaallit naggueqatigiillu oqaasii misissuiffigissallugit taakkulu pillugit paasissutissanik katersuinissaq
  • Kalaallit naggueqatigiillu oqaasiinik siunnersuinissaq
  • Kalaallit oqaatsinik atuinerisa sunniutaannik malinnaaneq
  • Kalaallit oqaasiisa allamiut oqaasiisut atorneqarneri misissuiffigissallugit

Oqaasileriffiup oqaatsini allanit kalaallisuunut nutserineq suliassarinngilaa.


Oqaasiliortut [aaqqissoruk | rediger kildetekst]

Oqaasiliortut suliaat

Oqaasiliortunut ilaasortat Naalakkersuisunit toqqarneqartartut ukiut sisamat atasarput. Oqaasiliortut suliassaraat oqaatsit oqariartaatsillu nutaat – naalisakkat ilanngullugit – katersussallugit, nalunaarsussallugit akuerissallugillu.

Ilanngullugu suliassaraat kalaallit oqaasii pillugit pisortat inuillu siunnersortassallugit.

Tamakkulu saniatigut oqaasiliortut suliassaraat suliffeqarfiit kalaallisut atsersuisartut imaluunniit atissanik siunnersuisartut suleqatiginissaat.

Oqaasiliortut pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni aammattaaq Oqaasiliortut suliassaattut makku nalunaarsorneqarput:

  • Pisortat inuillu ilitsersortassallugit oqaatsit aqqillu nutaat nunanit allaneersut atorneqarnerannik.
  • Kalaallit oqaasiisa eqqortumik allanneqartarnerannik ordbogi aaqqissortassallugu saqqummersittassallugulu.
  • Killiffilersuutit, oqaatsit allannissaat assigisaallu pillugit malittarisassaliussallutik.
  • Kalaallit oqaasii pillugit atortussat qaammarsaataasut siammartissallugit atuagassiat kulturimut tunngassuteqartut aqqutigalugit.
  • Kalaallit Nunaanni Nunat Aqqinik Aalajangiisartut suleqatigissallugit.
  • Nunani Avannarlerni suleqatigiiffiit Oqaasileriffimmut assingusut suleqatigissallugit.
  • Nunani allani suleqatigiiffiit taamaattut suleqatigissallugit. Taakkunani immikkut pingaartillugit Canadami, USA-mi Ruslandimilu Inuit Kattuffii.

Aammattaaq suliassat immikkut ittut pillugit Naalakkersuisut ataatsimiititaliorsinnaapput Oqaasiliortut ataanni inissisimasussanik. Oqaasiliortut sulinertik pillugu ukiumoortumik naalakkersuisunut nalunaarusiortussaatitaapput.


Nunat Aqqinik Aalajangiisartut [aaqqissoruk | rediger kildetekst]

Nunat Aqqinik Aalajangiisartut tallimanik ilaasortaqarput ukiuni sisamani atuuttussatut toqqarneqartartunik. Taakkunannga pingasut Naalakkersuisunit toqqagaasarput marlullu Oqaasiliortut akunnerminnit toqqartarpaat.

Nunat Aqqinik Aalajangiisartut suliassaraat Kalaallit Nunaanni nunat aqqinik katersineq, nalunaarsuineq atortussanngortitsinerlu, tamatumanili ilaanngillat aqquserngit sumiiffiilluunniit aqqi.

Aammattaaq suliassaraat pisortanik innuttaasunillu Kalaallit Nunaanniittunik nunat aqqi pillugit siunnersuisarnissaq.

Kiisalu ataatsimiititaliap suliassaanut ilaavoq suliffeqarfinnik inunnillu ataasiakkaanik, taaguutinik atortussanngortinneqarsimasunik nassitsisunik imaluunniit nunat aqqinik kalaallisuunik inassuteqartunik, suleqateqassalluni.

Nunat aqqinik atortussanngortitsinermi tunngavissat[aaqqissoruk | rediger kildetekst]
  • Aqqit kalaallisut qangali aterititat akuerineqassapput.
  • Nunat aqqi kinguaariinni nutaanik taarserneqarsimagaangata tamanit atorneqalersimaneri tunngavigalugit atortussanngortinneqartassapput.
  • Atissatut siunnersuutit kalaallisuujunngitsut tunngaveqarluarpata aatsaat atsiunneqartassapput.
  • Inuit suli inuusut immikkut pissutissaqarluni aatsaat atsiunneqartassapput.
  • Suliffeqarfiit immikkut pissutissaqarluni aatsaat atsiunneqarsinnaapput.
  • Nunat aqqi kommuneqarfiit iluini atugaasut aalajangiinissami tunngaviussapput.
Atissatut siunnersuutit uku tunngavigalugit akuerineqarsinnaassanngillat[aaqqissoruk | rediger kildetekst]
  • allanut paarlaanneqarsinnaagunik
  • sumiissusiat erseqqissumik nalunaarsimanngippat,
  • Kalaallit Nunaannut attuumassuteqanngippata. Taamaattoq piumasaqaatit naammassineqarpata akuerineqarsinnaassapput,
  • atsiinermi sumiorpaluutinut tunngasuni Oqaasiliortut aalajangigaat malinneqassapput.

Oqaaserpassualerineq

Sunaana Oqaaserpassualeriffik?[aaqqissoruk | rediger kildetekst]

Oqaaserpassualeriffik Oqaasileriffiup ataani immikkut suliaqarfiuvoq.

Oqaaserpassualeriffiup suliassaatut pingaarneq tassaavoq, qarasaasiaq atorlugu kalaallisut oqaasilerissut tamanut atuuttoq ineriartortissallugu, piffissallu ingerlanerani oqaasilerinermut sakkut assigiinngitsut tamakkiisumik pigilernissaat anguniassallugu, nutserutit ilanngullugit.

Massakkorpiaq pisussaaffigaarput kalaallisut kukkuniiaammik ineriartortitsineq ataavartitsinerlu, aammalu oqaaseqatigiinnut disambiguatorimik (´disambiguator´, tassaavoq: oqaaseqatigiinnik misissueqqissaarut – oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiinni inissisimaneri tunngavigalugit, oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiinni atorneqartut paasissutissanik eqqortunik imaqarnissaannik immikkoortiterissutaasartoq) pitsaasumik, siunertanut assigiinngitsunut atorneqarsinnaasumik ineriartortitsinissaq, ilanngullugu allaaserisanik katersani oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiillu misissoqqissaakkat, misissuinermi ilinniartitsinermilu siunertalinni atorneqarsinnaasut pilersinnissaat anguniarlugu.

Oqaaseqatigiinnik misissueqqissaarummik ineriartortitsineq, taavalu oqaatsinik katersanik nutaanik pilersitsineq, oqaatsit assigiinngitsut arlalit tunngavigalugit, taakku imaqassallutik, oqaatsit katersat isumaat tunngavigalugit misissoqqissaakkat.


Link[aaqqissoruk | rediger kildetekst]


Uumap allattornera oqaasileriffiup nittartagaaneersut ilaarlugit allattorneqarput. Tamakkiisumillu paasisaqarusukkuit oqaasileriffiup nittartagaa iserfigiinnassavat.